Sápmi

Jagi arvedávgenuorra Ritni Ráste Pieski sávašii Sámis eanet siskkáldas ságastallama girjáivuođas ja ovdagovaid nuoraide

Vaikko áiggit leat rievdan, váillaha Ritni Ráste Pieski eanet dorvvolašvuođa árvedávgesámiide maiddái sámi servodagas.

Seta valitsi Ritni Pieskin vuoden 2023 sateenkaarisaamelaiseksi.
Ritni Ráste Pieski lea aktiivvalaččat buktán ovdan dan, mo vehádaga vehádahkii gulli olbmot galggašedje oidnot eambo. Govva: Vihtori Koskinen / Yle
Sara Kelemeny

Arvedávgeolbmuid olmmošriekte- ja álbmotorganisašuvdna Seta nuoraid ossodat válljjii Ritni Ráste Pieski jagi 2023 árvedávgenuorran. Pieski lea eret Gáregasnjárggas, muhto orru dán áigge Helssegis. Dovddastusas son lea hui giitevaš.

– Dat lea hui fiinna dovddastus munnje. Lean duođai giitevaš das. Das lea dakkár mearkkašupmi, ahte nuorat leat oaidnán mearkkašumi mu barggus. Dat lea álo somá gullat rámi ja dovddastusa iežan barggus, illuda Pieski.

Seta nuorat válljejedje Pieski dovddastusa ožžun danin, go son lea erenoamáš aktiivvalaš ja čatnasan hállat árvedávgevehádagaid bealis. Pieski lea aktiivvalaččat buktán ovdan dan, mo vehádaga vehádahkii gulli olbmot galggašedje oidnot eambo.

– Munnje lea hui dehálaš namalassii dat intersektionála ja antirasisttalaš árvedávgebargu. Eai beare mu vuoigatvuođat, muhto min buohkaid vuoigatvuođat: buohkaid olmmošárvu lea munnje dehálaš. Eandalitge vehádaga vehádaga áššit leat munnje hui dehálaččat, muitala Pieski.

Seta valitsi Ritni Pieski vuoden 2023 sateenkaarisaamelaiseksi.
Pieski hálida čájehit eandalitge nuoraide, ahte sáhttá leat justa nu mo lea. Govva: Vihtori Koskinen / Yle

Girjjáivuohta tabu ain sámeservosis

Ritni Ráste Pieski bajásšattai ieš áiggis, goas sus eai lean olu čielga ovdagovat seksuála- ja sohkabeallevehádaga gaskkas Sámi servodagas. Son oaidná, ahte Sámis girjjáivuohta lea ain tabu.

– Girjjáivuođas leamašan dakkár javohisvuohta. Mu birra leat leamaš árvedávgeolbmot, muhto dan birra in leat diehtán ja easka maŋŋel lean gullan. Lean máŋgii smiehttan, jus dan livččen gullan juo nuorran, man olu álkit dat livččii leamašan.

Pieski lei ieš ordnemin ruovttuguovllus Ohcejogas Sápmi Pride. Dalle son ii máhttán vuordit, makkár áiggit šaddet su eallimis dan maŋŋel. Árvedávgesápmelažžan Pieski lea almmolaččat olu oidnosis ja lea muitalan rahpasit iežas birra. Danin muhtumat leat maiddái dubmen ja kommenteren su maiddái fastit, son muitala.

Dat ii goittotge váikkuhan su doaimmaide, ja son hálidages doaibmat ovdagovvan earáide. Persovnnalaš bajásšaddan válddii maid áiggi.

– Mun lean ieš sávvan, ahte jus sáhtán veahkehit mu doaimmain dasa, ahte olbmuin ja nuorain livčče ovdagovat ja livččii dakkár rabas ságastallan. Dasa mun lean hálidan váikkuhit, ja dan mun lean maid geahččalan dahkat, muitala Pieski.

Árvedávgenuoraide eanet dorvvolaš sajit

Árvedavgesámiid áššiid hárrái Pieski jáhkká leat olu barggu sámi servodaga siste. Go návccat gollet eará olmmošvuoigatvuođarihkkumiid čielggadeapmái, eai sámiin leat doarvái ságastallamat siskkáldas servosa doibmiid ja čuolmmaid ovddideapmái.

Pieski mielas vel ii leat ságastallon doarvái árvedávgesámiid vásáhusain.

– Mis lea vel olu bargu ja diehtit, ahte mis ii leat álbma dásseárvu. Munge lean vásihan, ahte doppe leat olu vašši ja ovdagattut. Ádden mas dat boahtá ja dieđán, ahte mis leat nu olu traumat ja eará. Mii dárbbašit eanet siskkáldas ságastallamiid, oaidná Pieski.

Eandalitge nuoraide son hálida čájehit, ahte sáhttá leat justa nu mo lea.

– Áššit leat vehá rievdan, mis lea vehá earálágan áigi. Lea olbmos gitta, mo dat girjjáivuohta oidno. Ii leat dihto vuohki, mo galgá leat árvedávgesápmelaš. Ádden maid, manin muhtimat eai hálit rahpasit hállat sin iežaset identitehta birra, dadjá Pieski.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Válgamovtta Guttorm jáhkká bissut seammaláganin go čavčča válggain, vaikko media ráje leage beakkehan válgaboikoteren.

Inka Kangasniemi háliida ovddidit relatiiva válgaortnega, Paavo Riihitammela sámiid ovttaveardásašvuođa. Marko Tervaniemi fas háliida addit anáraččaide earálágan molssaeavttu.

Dutki Tim Ingold orodii Čeavetjávrris 16 mánu ja čálii juohke beaivve beaivegirjái visot maid gulai, oinnii ja vásihii.