Sápmi

Sääʹmnuõʹrre käunnai veäʹǩǩ, jõs teâtt, koʹst feʹrttai ooccâd – ij kuuitâǥ nokk säämas

Sääʹmvuuʹdest nuõr vuäǯǯa vueʹllǥaž koddâz vieʹǩǩ škooulâst da Uujâst. Juʹn siõm huõli diõtt puäʹđet mainsted ämmatoummuin.

Kaarin West on Uvjan eli saamelaisen psykososiaalisen tuen yksikön työntekijä.
Kaarin West rämmaš, što nuõʹrre puäʹtte ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj jeänab di jeänab õhttvuõttvälddmõõžž Uvjj. Govva: © Vihtori Koskinen / Yle
Janica Gauriloff

Håʹt kõskkmieʹrin vueiʹnet, što nuõri tiõrvâsvuõtt lij miâlggâd pueʹrr, tõʹst lie jõnn jeärtõõzz. Sääʹmvuuʹdest lie nuõr, kook vâjja pannalla, da lie nuõr, kooi tiõrvâsvuõtt lij pueʹrr.

Aanar kååʹdd škooulkuraattor Jaana Leskinen miõlâst sääʹmvuuʹd nuõr lie aktiivla da åʹcce viõǥǥ luâđast, kååʹtt lij vääžnai tiõrvâsvuõđ diõtt.

Sääʹmnuõri miõlid teäʹdde kuuitâǥ ääiʹjpoddsa ääʹšš: snäätnteʹmesvuõtt puõʹttiääiʹjest da jiijjâz vuõiggâdvuõđin di identiteʹttääʹšš.

Ânnʼjõžääiʹj Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddin lij nuõrid taʹrjjeemnalla škooulin da mättstroiʹttlin mainstemveäʹǩǩ kuraattoorin, tiõrvâsvuõđhoiʹddjeeʹjin da psykiaatrlaž puõccihoiʹddjeeʹjin. Kooʹddin lie še nuõrituâjjla da škooulnuõrituâjjla. Tõn lââʹssen vuäitt mainsted Sääʹm psykososiaalʼlaž tuärj juâkksin, Uujin.

Lij iʹlla nokk resurss?

Juʹn vueʹllškooulniiʹǩǩin lij tarbb tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Jaana Leskinen maainast, što juõʹǩǩ vuâra huõll ij leäkku jõnn, mõõn son vuäinn pueʹrr äʹššen.

– Lij šiõǥǥ, što vueʹljet juʹn siõm huõlivuiʹm mainsted. Nuʹtt huõl da vaiggâdvuõđ jie šõõdd nuʹt šurrân, Leskinen smeâtt.

Aanar škooulin da mättstroiʹttlin lie ååʹn kueʹhtt škooulkuraattoor da psykiaatrlaž puõccihoiʹddjeei. Lääʹjj meâldlânji lij vueiʹtlvaž piâssâd čiččâm suutk seʹst mainsted mättʼtõõttihuâl ämmatoummuin.

Uccjooǥǥâst lie seämma resuurs, leâša škooul tiõrvâsvuõđhoiʹddjeei Elle Aikio vuäinn, što resuurs säʹtte leeʹd nokk, leâša tuâjjla jeäʹla.

– Muu miõlâst tõn äinn just tõʹst, što hiâlpâs kaaunõõttmõõžžid lij vaiggâd kaunnâd ääiʹj da pääiʹǩ, Aikio maainast.

Kuvassa on Utsjoen koulun terveydenhoitaja Elle Aikio.
Elle Aikio miõlâst lij gåår, što hiâlpâs kaaunõõttmõõžžid ij kaunnâd ääiʹj. Govva: © Vihtori Koskinen / Yle

Resuurs poʹhtte mieʹldez še vaʹǯǯtõõzzid: škooulpsykoloog vergga lij vaiggâd vuäǯǯad tuâjjla uʹcc päiʹǩǩ-kooʹddin. Aikio kägg pââjas še sääʹmǩiõllsaž tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, kook jie leäkku jiânnai.

Aikio vuäinn, što nuõri puõʹttiäiʹǧǧ lij čuõvâs, håʹt-i ååʹn äiʹǧǧ lij vaiggâd.

Oʹdinakai sääʹmǩiõllsaž veäʹǩǩ

Mättʼtõõttihuâlast vueiʹtet vuäʹpsted še mainsted Uujin, jõs haaʹlad säämas mainsted leʹbe haaʹlad mainsted sääʹmkulttuur tobddi oummuin.

Sääʹm psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas, Uvjj, taʹrjjad sääʹmǩiõllsaž da sääʹmkulttuur meâldlaž vueʹllǥaž kõddâz miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Uuj tuâjjlaž Kaarin West rämmaš, što päärna da nuõr lie äävai mainsted miõlltiõrvâsvuõđâst. Siʹjjid puäʹtte ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj jeänab di jeänab õhttvuõttvälddmõõžž.

– Nuõrin tõt iʹlla teänab nåkam tabu ǥu ouddmiârkkân puärrsab oummuid.

Sääʹmnuõrin lie jiânnai pääiʹǩ, koin vuäǯǯ vieʹǩǩ, leâša tõid vuäitt leeʹd vaiggâd kaunnâd. West vuäinn, što Uujâst še vuäitče leeʹd jeänab resuurs, leâša sij lie vuäittam vieʹǩǩted pukid, kook lie taarbšam vieʹǩǩ.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Válgamovtta Guttorm jáhkká bissut seammaláganin go čavčča válggain, vaikko media ráje leage beakkehan válgaboikoteren.

Inka Kangasniemi háliida ovddidit relatiiva válgaortnega, Paavo Riihitammela sámiid ovttaveardásašvuođa. Marko Tervaniemi fas háliida addit anáraččaide earálágan molssaeavttu.

Dutki Tim Ingold orodii Čeavetjávrris 16 mánu ja čálii juohke beaivve beaivegirjái visot maid gulai, oinnii ja vásihii.