Sámelágadusat ja sámeguovllu gielddat leat fuolás, go Suomas áigot heaittihit rávesolbmuid oahpahusdoarjaga boahtte čavčča. Doarjaga heaittiheapmi čuohcá erenomážit sámeguvlui, go olbmuin lea leamaš doarjaga vehkiin vejolašvuohta oahpahallat sámegiela.
Ohcejoga gielddas rávesolbmuid oahpahusdoarjaga heaittiheapmi váikkuha njuolga dasa, mo sáhttá bálkáhit oahpaheaddjiid ja sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid, dadjá Ohcejoga gielddahoavda Päivi Kontio.
– Sáhttá hállat sámegiela jápminduomus. Gielda ii sáhte doarjut bargiid seamma olu go maid rávesolbmuid doarjja lea addán vejolašvuođa. Galggašii vejolaččat bissehit dál oalát rávesolbmuid oahpahusdoarjaga heaittiheami.
Ohcejoga gieldda 1 200 ássis bealli hállá eatnigiellan davvisámegiela. Kontio fuollan lea, ahte mo Ohcejohka oažžu ámmátolbmuid boahttevuođas gildii go eai leat ruđalaš návccat doarjut sámegiela oahppama.
– Vearrámus dilis dat dárkkuha dan, ahte ii leat šat vejolašvuohta rekryteret suomagielat bargiid oahpaheaddjin dahje sodebargin dainna jurdagiin, ahte sii gazzet maŋŋá sámegiela- dahje eará lasseoahpu.
Sámeguovllu ásahusat doarjalit Suoma ráđđehussii
Sámeguovllu ásahusat ja buot sámi gielddat leat gieskat sádden rabas cealkámuša ministariidda rávesolbmuid oahpahusdoarjaga buhttema bealis.
Cealkámušas sii buktet ovdan dan, ahte Sámi oahpahusguovddážis Anáris leat skuvlen ollu sámegielat ámmátolbmuid iešguđet surggiide dego buohccedikšui ja oahpahusdoibmii.
Lappi buresveadjinguovllu bálvalanhoavda Mirja Laiti namuha, ahte Lappi buresveadjinguovllus lea stuorra dárbu oažžut lasi sámegielat bargiid vai olbmot ožžot bálvalusaid iežaset gillii.
Buresveadjinguovlu gal iešge doarju moatti bargi sámegiela oahpuid jahkásaččat. Muhto dat ii leat doarvái, oaivvilda Laiti ja son cealkáge dearvvuođaid stáhtaráđđái.
– Stáhta stuorra bušeahtas dat lea hui unna ruhtamearri, muhto ovttaskas olbmui dat leamašan hui dehálaš ja anolaš doarjja vai olbmot leat beassan lohkat sámegiela.
”Gos oažžu sámegielat bargiid boahttevuođas?”
Sámi oahpahusguovddáš lea Davvi-Suomas áidna nuppi dási ámmátskuvla, gos sáhttá lohkat sámegielaid.
Sámi oahpahusguovddážii lea mávssolaš dat, ahte ohppiin lea vejolašvuohta oažžut rávesolbmuid oahpahussii dárkkuhuvvon doarjaga go skuvlendárbu lea lassánan, oaivvilda Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen. Su dieđu mielde stuorimus oassi oahpahusguovddáža ohppiin lea bargoeallimis ja boahtá ovtta lohkanbadjái gazzat sámegiela oahpu.
Son lea fuolas das, gos oažžu sámegielat olbmuid bargoeallimii boahttevuođas.
– Ii leat dušše sáhka das, ahte oažžutgo mii bargiid, muhto mo doalahit ealli sámegiela ja -kultuvrra. Ođđa buolvvat ohppet sámegiela iešguđetlágan birrasiin, muhto skuvlabiras lea oalle dehálaš giela oahpahallamis.
Yle Sápmi ii leat ožžon maŋŋebárgga rádjái kommeantta bargo- ja ealáhusministeriijas.