Sápmi

Professor ávžžuha boikoteret válggaid – sámepolitihkkarat eai leat ovttaoaivilis

Oassi Sámedikki áirasiin lea njulgestaga hirpmástuvvan professor Rauna Kuokkanena oaivilčállosis.

Sámediggi lea čoahkkanan dievasčoahkkimii Anárii. Áirasat Asko Länsman, Anni Koivisto ja Anu Avaskari muitalit, maid jurddašit árvalusas boikoteret válggaid.
Susanna Guttorm,
Linnea Rasmus

– Min ođđa strategiija lea biehttalit jienasteamis ođđa sámediggeválggain, maid alimus hálddahusriekti lea gohččon lágidit. Mii eat sáhte šat dohkkehit stáhta riektevuogadaga boasttuvuođaid iežamet vuostá dahje legitimeret mearrádusaid mat rihkkot sámiid vuođđorivttiid.

Ná čállá Ávviris oaivilisčállosistis Fierranjot Kirstte Rávdná, Rauna Kuokkanen, gii bargá eamiálbmotdutkamuša professorin Lappi universitehtas. Su mielas lea boastut, ahte Suoma álbmot seahkana nuppi álbmoga servodatlaš ja politihkalaš proseassaide.

Saamenpukuinen Rauna Kuokkanen hymyilee.
Rauna Kuokkanen mielas ođđa válggaid doallan lea lágaheapmi, danne go alimus hálddahusrievtti mearrádus ii gudnejahte sámiid iešmearrideami. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Suoma alimus hálddahusriekti mearridii ovdal beassážiid, ahte sámediggeválggaid galgá ordnet ođđasit ja válgalogahallamii lasihit 65 olbmo, geaid Sámedikki váldalávdegoddi ii lean dohkehan AHR mearrádusaid vuostá.

AHR oainnu mielde čavčča válggat eai lean lágalaččat, muhto Kuokkanen mielas ođđa válggaid doallan lea lágaheapmi, danne go mearrádus ii gudnejahte sámiid iešmearrideami. Riikkaidgaskasaš olmmošriekte- ja eamiálbmotsoahpamušaid mielde sámiin galggašii leat iešmearridanriekti ja riekti meroštallat geat servošii gullet.

– Garra duohtavuohta Suomas lea ahte sámit eat sáhte mearridit oktasaččat mange áššis. Mii eat sáhte dohkkehit dakkár dili eatge sáhte diktit áššiid joatkašuvvat numo dábálaččat. Dálá dilis min áidna váikkuhanvejolašvuohta lea boikoteret, čállá Kuokkanen.

Politihkkarat eai doarjjo boikohta

Oassi Sámedikki áirasiin lea njulgestaga hirpmástuvvan professor Rauna Kuokkanena oaivilčállosis. Asko Länsman mielas livčče ártet boikoteret válggaid.

– Boikoteret min Sámedikki válggaid, ii heađisge. Dathan lea áidna mii vuodjá sápmelaččaid áššiid. Dál galggašii baicce ávžžuhit olbmuid vuolgit jienastit, eat mii sáhte vuollánit.

Anni Koivisto atná árvvus dan, ahte áššis gevvo ságastallan, ahte mo sápmelaččat galggašedje dán dilis doaibmat. Su mielas goittot válggaid boikoteren ii leat rivttes čoavddus.

– Iige dat leat dat signála, man stáhta dasto válddášii rivttesláhkai ahte dat sáhtášedje leat dasto fas negatiiva váikkuhusat. Gal mun sávan, ahte olbmot ain jienastit ja vel eambboge jienastit go maid dán rádjái leat, ahte datge geat eai ovddit válggain jienastan, de vuolggášedje jienastit.

Anu Avaskari mielas válggaid boikoteren sáhtášii joba hehttet Sámedikki doaimma ja kulturiešmearrideami.

– Mii buohkat šattašeimmet gillát, jus Sámediggi ii doaimmašii albmaláhkai. Dál lea goittot válgabadji easkka álggus ja go de ođđa válggat leat gevvon ja ortniiduvvančoahkkin dollon, de bargu joatkašuvvá.

Sámedikkis ávžžuhitge olbmuid jienastit viššalit ođđa válggain. Ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ávžžuha jienasteaddjiid maid fuolahit, ahte lagaš olbmot birrasis fitnet jienasteamen.

– Mii galgat dál suddjet ja suodjalit min sámi demokratiija sisbahkkemiin ja dasa dárbbašuvvojit gal buohkat geassemánu válggain.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Válgamovtta Guttorm jáhkká bissut seammaláganin go čavčča válggain, vaikko media ráje leage beakkehan válgaboikoteren.

Inka Kangasniemi háliida ovddidit relatiiva válgaortnega, Paavo Riihitammela sámiid ovttaveardásašvuođa. Marko Tervaniemi fas háliida addit anáraččaide earálágan molssaeavttu.

Dutki Tim Ingold orodii Čeavetjávrris 16 mánu ja čálii juohke beaivve beaivegirjái visot maid gulai, oinnii ja vásihii.