Geassemánus lágidit alimus hálddahusrievtti mearrádusa geažil ođđa sámediggeválggaid. Buohkat eai goittotge áiggo jienastit dain válggain.
Mannan vahkus professor Rauna Kuokkanen ávžžuhii sámiid boikoteret válggaid. Sámepolitihkkarat eai movttiidan evttohusas.
Sámeálbmogis orru gávdnomin doarjja nu válggaid boikoteremii go maid jienasteapmáige. Sámeaktivista Petra Laiti jáhkká, ahte boikohtta sáhttá dahkat dili vel váddásabbon, iige doarjjo dan.
Son oaidná, ahte boikohtta sihkkarastá AHR dohkkehan olbmuide buoremus vejolaš liibba beassat Sámediggái.
– Jus háliida buot nannosamosit vuostálastit dan, ahte sámiid vuostálasti olbmot besset Sámediggái váikkuhit, de áidna vuohki lea searvat válggaide ja jienastit.
Lektor Raila Pirinen doarju boikohta iige áiggo jienastit sámediggeválggain.
– Mun in jáhke, ahte jienasteapmi bastá eastit dan ahte dohko eai boađe vierrásat ja danin lean boikoterema bealde. Dat livččii beaktileamos vearjju.
Pirinen lohká, ahte vaikko boikoteren mielddisbuvttášii Sámedikki dievvama vierrásiin gaskaboddosaččat, de dan hatti galgá máksit sámiid iešmearrideamis.
Son oaidná, ahte válggaid boikoteren livččii riikkaidgaskasaččatge mearkkašahtti ođas.
Pirinen: Vejolaččat Sámediggi ii beasaše johtui
Petra Laiti mielas boikoteremiin addet stuorra válddi AHR dohkkehan olbmuide, go válgalávdegotti dohkkehan jienasteaddjit leat duháhiid mielde eambbo go AHR dohkkehan 65 jienasteaddji.
– Mii vuoittášeimmet sin álkit, jus mii beare gillešeimmet ieža eambbo aktiivvalaččat oassálastit válggaide.
Raila Pirinen oaidná, ahte vejolaččat Sámediggi ii beasaše ollenge johtui, jus sápmelaš evttohasat ja lahtut eai boađáše doarvái. Sámediggelága mielde Sámedikki lahttun válljejit 21 eanemus jienaid ožžon evttohasa, nu ahte sin joavkkus leat unnimusat golbma evttohasa juohke sámeguovllu gielddas.
Laiti ii jáhke, ahte Suoma stáhta fálašii sámiide válggaid boikoterema maŋŋá makkárge ođđa vuogádaga Sámedikki sadjái.
– Stáhta dušše dadjá, ahte mii eat leat ieža háliidan oassálastit dan vuogádahkii, mii mis jo lea. Dalle sii sáhttet sivahit min dan dilis, dadjá Laiti.
Válgalávdegotti ságadoalli Aslak Pieski mielas boikoteren sáhtášii leat buorre jurdda, jus buohkat searvvašedje dasa. Go ná ii oro geavvamen, de son jáhkká boikoterema doarjut joavkku, gean dál galget lasihit válgalogahallamii.
– Dat lea seamma go vuolgit fatnasiin johtui ja oassi háliida suhkat ja oassi háliida vuohppát. Loahpaboađus ii leat buorre, oaivvilda Pieski.
Kuokkanen: Jienastemiin sámit dohkkehit AHR mearrádusa
Sámediggeválggaid boikoterema birra oaivilčállosa čállán professor Rauna Kuokkanen mielas sámit eai galggaše dohkkehit alimus hálddahusrievtti bággen válggaid.
Son muhtun láhkai ádde, manin ovdamearkka dihtii sámepolitihkkarat ávžžuhit buohkaid jienastit. Nuppe dáfus su mielas jienastemiin sámit dohkkehit AHR mearrádusa ja legitimerejit Suoma riektevuogádaga seahkaneami sámepolitihkalaš proseassaide.
– Dat muitala stáhtii, mearrideddjiide ja riektevuogádahkii, ahte ná sáhttá boahtteáiggisge meannudit ja sámit dohkkehit masá makkár beare mearrádusaid.
Dát ii leat vuosttas geardde go olbmuid ávžžuhit boikoteret. Jagi 2019 sámediggeválggain Sámi Árvvut -searvi ávžžuhii sápmelaččaid boikoteret evttohasásaheami ja jienasteami. Maiddái dalle oktan sivvan boikoteremii lei dat, ahte AHR dohkkehii jienastuslohkui olbmuid Sámedikki dáhtu vuostá.
Kuokkanen mielas dilli lea earálágán jagi 2019 ektui danin, ahte dál Sámedikki leat gohččon doallat ođđa válggaid. Dat lea hárvenaš jienastanpolitihkka oba máilmmi dásis, son dadjá.
Guldal eanet áššis vuossárgga Ásllaga A-studios.