Rávesolbmuid skuvlendoarjagis leamašan stuorra váikkuhus dasa, ahte sámeguovllus leat sámegielat bargit. Dál Suoma ráđđehus áigu heaittihit doarjaga. Áššis lea dahkkon evttohus riikkabeivviide guovvamánus.
Doarjagiin studerejedje diibmá Lappi guovllus badjel 900 studeantta. Sámeguovllus oahppit leamašan sullii vihtta juohke gielddas earet Soađegilis, gos oahppit leamašan badjel guovttelogis.
Rávesolbmuid skuvlendoarjja lea ruđalaš doarjja, man oažžu vaikkoba ámmátlaš oahpuide. Doarjaga leat mieđihan rávesolbmuide, geat leat bargoeallimis ja leat háliidan skáhppot lasseoahpu. Dan oažžu 15 mánotbadjái, ja dan sáhttá geavahit jogo buot hávil dahje máŋgga unnit oasis. Doarjaga sturrodat rehkenastojuvvo ohcci mánotbaji bálkká mielde.
”Seamma rehkegat bohtet dál go dalle go mun lean barggus”
Anárlaš Elle-Mari Aikio-Jumisko niegadii jo nuorran divššárámmáhis iežas ruovttuguovllus. Álggos son goittotge válljii bearašeallima ja dálloloana.
Bargoeallima ja mánáid maŋŋá son duosttai vuot gazzagoahtit oahpu. Lagaš- ja bátnedivššára oahpuid maŋŋá son hálidii vel skuvlet iežas buohccedivššárin. Dan son ii livčče bastán dahkat, jus ii livčče ožžon rávesolbmuid skuvlendoarjaga.
– Go leat mánát ja dieđusge dálloloatna, de jos in livčče ožžon dan doarjaga, ii livčče lean ruhta doarvái studeret, muitala Aikio-Jumisko.
Katariina Guttorm lea johtán birra máilmmi barggus, muhto ohcalii muhtin jahki dassái ruovttoluotta Sápmái. Son lea bargan maŋimuš áiggiid Sámekulturguovddáš Sajosa márkanastinhoavdan.
Vaikko Guttorm leage mánnávuođas gullan ja oahppan sámegiela, de lei gielladáidu vehá ruston go jođášii máilmmis. Son hálidii barggus geažil oahppat fas hállat njuovžilabbot.
– Dat lei maid somá, ahte oaččui vehá bottu barggus. Jáhkán, ahte oažžu vehá motivašuvnna ja maiddái sáhttá geahččat vehá olggobealde dan barggu, árvala Guttorm.
Son leamašan dán dálvve lohkamin davvisámegiela Sámi oahpahusguovddážis. Dat ii livčče lihkostuvvan rávesolbmuid skuvlendoarjaga haga.
– Rehkegat bohtet goittotge. Seamma rehkegat bohtet dál go dalle go mun lean barggus.
Sámegielat bargiid ballet geahppánit
Sámeguovllus ballet rávesolbmuid oahpahusdoarjaga heaittiheami hehttet sámegielat bálvalusaid oažžuma. Sámeguovllu ásahusat ja buot sámi gielddat leat gieskat sádden rabas cealkámuša ministariidda rávesolbmuid oahpahusdoarjaga buhttema bealis.
Maiddái Elle-Mari Aikio-Jumisko jáhkká, ahte doarjaga heaittiheami dihte boahttevuođas sámegielat bargit geahppánit earet eará sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis.
Buohkat eai vealttekeahttá dalán nuorran dieđe dahje beasa dakkár skuvlejupmái masa hálidit, árvala son. Danin rávesolbmuid skuvlendoarjagis lea ávki, jus hálida molsut maŋŋelabbos ámmáha.
– Dáppe lea guhki juohke báikái. Munge vázzen buohccedivššárskuvlejumi Roavvenjárggas ja hárjehallamat ledje Oulus ja Roavvenjárggas. Jos in livčče ožžon dan doarjaga, de in livčče sáhttán vuolgit dohko.
Ministtar sirdá ovddasvástádusa olbmuide alcceset ja bargoaddiide
Bargo- ja ealáhusministtar Arto Satonen vástida Ylei, ahte ovddasvástádus lassioahpu gazzamis sirdása dál eanet ovttaskas olbmuide ja bargoaddiide, go rávesolbmuid skuvlendoarjja ja ámmátdutkkusstipeanddat heaittihuvvojit.
Sierra ortnegii Sámi dárbbuid várás ministtar ii váldde beali. Son namuha, ahte sámi giellalága vuođul stáhta bušeahtaárvalusas galgá leat mearreruhta, mii buhtte sámiid ruovttuguovllu ásahusaid goluid sámegielat bálvalusaid fállamis.
– Veahkeruhta, man lea vejolaš addit sámi giellalága vuođul, lea beaktilis vuohki lasihit sámegielat bargiid meari. Gielddain lea dán ruhtadeami vuođul vejolašvuohta sáddet suomagielat sodebargiid jagi guhkkosaš sámegiela intensiivaoahpuide.
Satonen muitala, ahte son lea dáhtton sosiála ja dearvvasvuođa- ja oahpahussuorggi ámmátservviid ságastallat vejolašvuođas vuođđudit dáhkádusfoandda, man bokte livččii vejolašvuohta doarjut sode- ja bajásgeassinsuorggi bargiid lasseskuvlejumi bargoeallima áigge.
– Suorggit sáhtášedje ieža meroštallat, mo ovttastit bargguid ja oahpuid. Surggiid iežaset málliid mielde sáhtášii váldit vuhtii maid sámegielaid.
Suoma ráđđehusa dálá plánaid mielde rávesolbmuid skuvlendoarjaga ii sáhte šat ohcat lasseoahpuide, mat álget boahtte čavčča.