Sápmi

Bensen hakso ja mohtorat hurret go golbma skihpáračča ovttastallet – seammás ohppet divodit iežaset fievrruid ja birget luonddus

Juohke ovttas lea ulbmilin vuojašit nu olu go astet ja sáhttet mohtorgielkkáiguin. Sii hálidit oahppat maid mohtorgielkkáid teknihkas.

Henna Kaarakainen, Minna Lipponen ja Nina West ustitvuođa guovddážis leat mohtorgielkkát. Video: Kirsti Länsman, Sáárá Seipiharju / Yle
Susanna Guttorm

Bensen hakso ja mohtorat hurret go golbma skihpáračča ovttastallet. Minna Lipponen, Nina West ja Henna Kaarakainen leat gávnnadan oktasaš astoáiggebuđaldeami oktavuođas. Sii liikojit vuojašit mohtorgielkkáiguin.

– Mii liikot vuodjit, mii liikot oahpahallat ovttas. Dieđusge go gielkkáin vuodjá,de fertejit leat olbmát, ithan don sáhte okto vuolgit meahccái, muitala West.

West lea bargan bohccuiguin olles eallináiggi ja vuodján mohtorgielkkáin jo nuorravuođa rájes. Son oassálasttii moadde jagi dassái vuodjingursii, gos oahpahalle vuodjit gielkkáin obbasis. Seamma gursii oassálasttii maid Lipponen. Dan rájes álggii sudno ustitvuohta ja ovttastallan mohtorgielkkáin.

Minna Lipponen korjaa kelkkaa puukolla.
Minna Lipponen lea dán joavkkus dat, guhte hutká čovdosiid čuolmmaide tuvrrain, muitalit su mohtorgielkáskihpárat. Govva: Minna Lipponen

Nissoniid vuodjinjoavkku goalmmát oassebealli Henna Kaarakainen lea searvan nissoniid vuodjinjovkui easkka diibmá.

– Isken oktii mohtorgielkkáin vuodjima ja mearridin, ahte nuppi dálvvi in áiggo leat gielkká haga. Nuba osten ”Kalervo”, son lea mu ráhkis, bohkosa Kaarakainen go muitala iežas vuojánis.

Juohke ovttas lea ulbmilin vuojašit mohtorgielkkáin nu olu go astet ja sáhttet, ja sii hálidit oahppat maid teknihka ja vejolaččat vehá divoditge iežaset fievrruid. West muitala, ahte sis lea olu maid oahppat.

– Dego vaikko luonddus johtit, eatnamiid lohkat, ieš dan gielkká teknihka ja maid vuodjinteknihkaid, logahallá West.

Nissonat leat gaskan vuojašeami bisánastán dolastallat ja gáfestallat. Reaškkas gullo jo guhkás, vuodjima lassin čoavje- ja njálbmedeahkit ožžot barggu.

Muhtimin leat geavvan unna bárttitge

Vaikko sii vuojašit olu ovttas, de eai sii leat earáid guođđán olggobeallái. Anára gielddas gávdnojit moaddelot nissonolbmo, geat deaivvadit ja fitnet vuojašeamen unna reaissuid.

West ja Lipponen ovdamearkka dihte leaba dán giđa áigge fitnan gitta Ruoŧa beale duoddariin vuojašeamen viđa eará nissonolbmuin.

Bárttitge leat vuodjinjovkui geavvan. Sii leat ovdamearkka dihte ferten hutkat koanstta mo veahkehit nuppi, jus lea nohkkon oljjus gasku meahci.

– Mora-buvkku tohpas šaddá buorre reaidu mainna sáhttá ovtta gielkkás váldit oljju ja bidjat nuppi gielkái, rávve Kaarakainen mojunjálmmiin.

– Oktii lei stártaboallu jikŋon ja dasa bođii almmáiolmmoš veahkehit. Son liggegođii dakkár gássaliggenrusttegiin, de dathan álggii buollit, muitala Lipponen iežas bárttiin.

Nainen työntää kelkkaa umpihangessa.
Mohtorgielkká goaivun eret obbasis lea dego álšasále. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Ii dárbbaš álšasáles johtit

Divodemiide sáhttá jearralit veahki earáin dahje ohcat neahtas rávagirjji ja lohkat das mo galgá ovdamearkka dihte molsut lámppá.

Muhtimin leat gártán geasehitge bieđganan mohtorgielkká eret meahcis. Ja darvánan gielkkáid roggan obbasis eret lea jo juohke reaissu dábálaš ášši.

– Ii dárbbaš šat álšasáles fitnat go roggá gielkká eret, cuigesta West go joavku lea goaivumin bivastatgállus ovtta mohtorgielkká dipma siivun fas ruovttoluotta luotta ala.

Sin ustitvuohta joatkašuvvá geassitge, go mohtorgielkásiivvut leat jo nohkan. Dalle ferte hutkat juoga eará astoáiggedoaimma, dadjala West.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Válgamovtta Guttorm jáhkká bissut seammaláganin go čavčča válggain, vaikko media ráje leage beakkehan válgaboikoteren.

Inka Kangasniemi háliida ovddidit relatiiva válgaortnega, Paavo Riihitammela sámiid ovttaveardásašvuođa. Marko Tervaniemi fas háliida addit anáraččaide earálágan molssaeavttu.

Dutki Tim Ingold orodii Čeavetjávrris 16 mánu ja čálii juohke beaivve beaivegirjái visot maid gulai, oinnii ja vásihii.