Sápmi

Máttasuopmelaččat soitet šávihit boahtte čavčča guovžabivdui davás – bivdoguovloođastusain geahččalit ráddjet bivdiid meari

Guovžžaid bivdoeari eai leat goittotge juohkimin ođđa guovlojuogu mielde. Mearrádus guoská dan, ahte man olu guđege guovllus ožžot leat bivdit.

Kartta karhunmetsästysalueista poronhoitoalueella.
Meahciráđđehusa plána mielde Anár, Ohcejohka ja Soađegilli livččii okta bivdoguovlu. Govva: Veronika Roubova/AOP, kartta: Laura Merikalla/Yle
Anni-Saara Paltto

Meahciráđđehus áigu juohkit boazodoalloguovllu njealji sierra guovžabivdoguovlun. Dán rádjai boazodoalloguovlu leamašan juhkkojuvvon guovtti oassái, muhto dál Meahciráđđehus áigu sirret boazodoalloguovllu uhcit bivdoguovlluide. Plána mielde Anár, Ohcejohka ja Soađegilli livčče okta guovlu.

Meahciráđđehusa meahcásteami áššedovdi Ahti Putaala muitala, ahte stuorámus sivva ođastussii lea dat, ahte sii háliidit dorvvastit bivddu sosiálalaš bissovašvuođa.

– Ulbmilin lea, ahte meahcásteaddjit eai čoggoše beare olu dihto guovlluide, muhto bivdu juohkásivččii dássedit, dadjá Putaala.

Lea jáhkehahtti, ahte guovžža nálledikšunbivdu ii ollašuva dán jagi boazodoalloguovllu olggobealde. Máddelabbos bivdomokta goit gávdnošii, go doppe vuvdet jahkásaččat juobe 1 900 guovžabivdolobi. Meahciráđđehus leage ráhkkanan ođastusain dasa, ahte dát bivdit ohcalit dál ođđa bivdoguovlluid.

– Máŋggat Mátta-Suoma bivdit soitetge dollet boahtte čavčča bivdui boazodoalloguvlui ja vejolaččat juobe Ruŧŧii, árvala Putaala.

Stuorámus oassi boazodoalloguovllu guovžžain goddojuvvo Badje-Kainuus ja Kuusamos

Guovžalobiid ollislaš mearis mearrida eana- ja meahccedoalloministeriija. Meahciráđđehus fas mearrida das, man ollu lohpebivdit leat guđege guovllus.

Dán rádjai Meahciráđđehus lea vuovdán lobiid, maiguin leamašan lohpi bivdit guovžža buot stáhta eatnamiin olles boazodoalloguovllus. Go dál juhket bivdoguovllu unnit osiide, de maid lohpevuovdin rievdá. Dál bivdi ferte mearridit, ahte guđe guovllus áigu bivdit.

– Juohke bivdoguvlui biddjo dihto lohpemearri, mii ráddje bivdiid meari, čilge Putaala.

Meahciráđđehusas goit deattuhit, ahte ođastus guoská dušše lohpebivdiid meari. Guovžžaid bivdoeari eai leat juohkimin ođđa guovlojuogu mielde, muhto dat guoská ain olles boazodoalloguovllu.

Ođđa guovlojuogus lea goit váldojuvvon vuhtii dat, mot guovžasálaš lea juohkásan ovddit jagiid. Stuorámus oassi boazodoalloguovllu guovžžain goddojuvvo Badje-Kainuus ja Kuusamos.

– Jus bivddu ii ráddje, de stuorámus ballun lea dat, ahte boazodoalloguovllu máttimus osiide Suomussalmii, Hyrynsalmii ja Kuusamoi čoggojit issoras olu bivdit, dadjá Putaala.

Guovžabivdu nohká boazodoalloguovllus, go ministeriija mearridan bivdoearri dievvá dahje maŋemustá golggotmánu 31. beaivve.

Meahciráđđehus lea gullan guovžabivdoáššiin Suoma fuođđoguovddáža golmma davimus guovllu. Go ođđa bivdoguovlluid leat juohkán, de ođastusas leat bivdán cealkámušaid maiddái earrát eará boazodoalloguovllu fuođđodikšunservviin, Bálgosiid ovttastusas, Sámedikkis ja Nuortalaččaid giličoahkkimis.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Inka Kangasniemi háliida ovddidit relatiiva válgaortnega, Paavo Riihitammela sámiid ovttaveardásašvuođa. Marko Tervaniemi fas háliida addit anáraččaide earálágan molssaeavttu.

Dutki Tim Ingold orodii Čeavetjávrris 16 mánu ja čálii juohke beaivve beaivegirjái visot maid gulai, oinnii ja vásihii.

Sääʹmpäärnai jiijjâsǩiõllsaž škooulpääʹljes -haʹŋǩǩõs puuđi mõõnni ǩieʹssmannust. Ååʹn, haʹŋǩǩõõzz mâŋŋa, uʹčteeʹl tuäivv õinn vieʹǩǩ mättmateriaalin da sannõõzzin.